1552
Oleviste kiriku juures oli raamatukogu, mis sai aluseks Tallinna esimesele avalikule raamatukogule. Seda tõendavad hilisemad kirjalikud andmed, mis ütlevad, et aastal 1552 raamatukogu tegutses. Sinna kogutud ja annetatud rariteedid, millest osa pärineb Oleviste raamatukogu asutamise eelsest ajast, moodustavad vanima osa Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu varamust.
1946
ENSV Ministrite Nõukogu 5. aprilli määrusega nr 255 kinnitatud Teaduste Akadeemia struktuuris nähti ette ühe allasutusena ka Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu.
1947
Raamatukogule anti kasutada Sakala t. 35 neli tuba, alustuseks osteti 1800 raamatut, Eesti trükistest hakati saama kaks sundeksemplari. Esialgu laenutati teavikuid ainult koju.
1948
Avati lugemistuba. Hakati saama üleliidulist sundeksemplari. Loodi raamatukogudevahelise laenutuse sidemed, algul Nõukogude Liidu ulatuses, järgmisel aastal ka välismaaga.
1950
Raamatukoguga liideti kunagise Eestimaa Kirjanduse Ühingu Raamatukogu (Bibliothek der Estländischen Literärischen Gesellschaft), mille koosseisus olid muuhulgas 1552. a. Tallinna Oleviste kiriku juurde asutatud raamatukogu rariteedid ja 1825. a. loodud Eestimaa Üldise Avaliku Raamatukogu (Estländische Allgemeine Öffentliche Bibliothek) eriti baltikakirjanduse poolest väärtuslik kogu. Nende kogude baasil moodustati hiljem baltika ja haruldaste raamatute osakond.
1952
Raamatukogu sai suuremad ruumid Estonia pst 7.
1965
Raamatukogu sai uueks nimetuseks Eesti NSV Teaduste Akadeemia Teaduslik Raamatukogu (TATR).
1966
Koliti raamatukogule ehitatud majja Lenini (nüüd Rävala) pst 10.
1974
Raamatukogu juurde moodustati erihoiu osakond, kuhu koguti eestlastele keelatud raamatuid.
1978
Algas Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia (1525–1940) koostamine.
1989
Raamatukogu nimetati ümber Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukoguks (TAR).
1993
Ilmusid esimesed retrospektiivse rahvusbibliograafia köited. Raamatukogu astus IFLA (International Federation of Library Associations) ja Läänemeremaade raamatukogude koostööühenduse Bibliotheca Baltica liikmeks ning Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi (CERL) assotsieerunud liikmeks.
1994
Eesti Teaduste Akadeemia reorganiseerimise järel lakkas raamatukogu olemast TA allasutus. Raamatukogu arvati Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsemisalasse ja pärast ministeeriumide lahknemist Kultuuriministeeriumi alluvusse.
1995
Raamatukogu astus asutajana Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi (ELNET Konsortsium) liikmeks.
1997
Raamatukogu nimeks sai Eesti Akadeemiline Raamatukogu (EAR) (Kultuuriministri määrus 19.03.1997).
1998
Üleminek integreeritud raamatukogusüsteemile INNOPAC. Teavikuid hakati kirjeldama kaartkataloogide asemel elektronkataloogis, lugejateeninduses rakendati vöötkoodiga lugejapiletid.
2002
Vabariigi Valitsuse korraldusega viidi raamatukogu 1. jaanuarist Kultuuriministeeriumi valitsemisalast üle Haridusministeeriumi valitsemisalasse.
2003
15. mail allkirjastasid haridusminister, Tallinna abilinnapea, Eesti Akadeemilise Raamatukogu direktor ja mitme kõrgkooli juhid “Ühise tegevuse lepingu”, mis seab eesmärgiks Tallinna Ülikooli asutamise ja toetab ideed kujundada Eesti Akadeemiline Raamatukogu Tallinna Ülikooli asutusena tegutsevaks Tallinna Ülikooli Raamatukoguks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele 2. aprillist 2003 nr. 228-k sõlmisid haridus- ja teadusminister Mailis Rand ja Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor Mati Heidmets 8. aprillil lepingu Eesti Akadeemilise Raamatukogu ühinemiseks Tallinna Pedagoogikaülikooliga, raamatukogu uueks nimeks sai Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemiline Raamatukogu (TPÜAR), uue põhikirja kinnitas TPÜ nõukogu 12. mail.
2005
Seoses Tallinna Ülikooli loomisega muutus ka raamatukogu nimetus – Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Mindi üle ID-kaardi põhisele laenutussüsteemile.
2007
Loodi vanaraamatu keskus.
Esmakordselt kuulutati välja konkurss Tallinna Ülikooli baltika stipendiumile.
2008
Raamatukogu Rävala puiestee 10 hoone tunnistati kultuurimälestiseks.
Väliseesti kirjanduse sektor nimetatakse ümber väliseesti kirjanduse keskuseks (end. erihoiu osakond).
2009
Ülikooli linnakus asuv õpperaamatukogu koliti ehitustööde ajaks teadusraamatukokku (Rävala pst 10).
2010
17. juunil 2010. a kinnitas Vabariigi Valitsus TLÜ AR-i algatatud ja MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi esitatud ettepaneku koondpealkirjaga “Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp)” nimetamise teekaardi objektide loetellu.
Septembris avati elektrooniline arhiivandmebaas E-ait, kuhu koguti säilitamiseks Tallinna Ülikoolis kaitstud doktori- ja magistritöid, lisaks töötajate artikleid, õppematerjale ja raamatukogu digitaalseid kogusid.
2011
Detsembris rahuldati mäluasutuste taotlus “Eesti E-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp)” ja projektile eraldati 2 720 093 eurot. TLÜ AR sai sellest 844 001 eurot digiteerimiskeskuse väljaarendamiseks.
2012
Võeti kasutusele UHF RFID (Ultra high radio-frequency identification) tehnoloogial põhinev iseteenindus- ja kogude turvamise süsteem. Uue laenutamis- ja tagastamissüsteemi rakendamine pälvis Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu teadusraamatukogu aasta teo tiitli.
Märtsis jõudis raamatukogusse Šveitsi firmas 4DigitalBooks valmistatud täisautomaatne digiteerimisseade Digitizing Line 3003 (DL 3003). Kevadel valmis ka digiteerimiskeskuse rajamise projekt ning alustati ehitustöödega raamatukogu VI korrusel.
2013
Tallinna Ülikooli linnakus avati õpikeskus.
Raamatukogu VI korrusel käivitati digiteerimiskeskus.
Baltika kogust leiti vanim Eestis säilinud trükise fragment – katkend 1457. aastast pärit Maintzi psaltrist.
Baltika ja haruldaste raamatute kultuurilooline kogu hakati tunnustama teaduskollektsioonina.
2014
Võeti kasutusele RFID tehnoloogial põhinev tagastusautomaat-sorter.
Projektis “Eesti E-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp)” osalevatele partneritele eraldati Tuumiktaristu toetust, mille abil TLÜ AR pakkus digiteerimisteenust teistele mäluasutustele.
Taaselustati konkurss Tallinna Ülikooli baltika stipendiumile, mida hakati nüüdsest välja andma järjepidevalt.
2015
25. septembril avati teadusraamatukogu VI korrusel digiteerimiskeskus ja e-teadusraamatukogu keskkond ETERA (www.etera.ee).
Teadusraamatukogus avati öösaal (2015–05.2023), kus lugejad said kasutada raamatukogu ruume (osaliselt) ka siis, kui raamatukogu suletud oli, tuvastades end ID-kaardiga. Öösaal pälvis Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingult tiitli “Aasta tegu teadusraamatukogus 2016”.
2020
Võeti kasutusele raamatute laenutuskapp Raamatutark, mis võimaldab lugejatel raamatuid ettetellimisel laenutada 24/7.