Raamatunäitus TLÜ Akadeemilise Raamatukogu peamajas ja õpikeskuses annab ülevaate viimase kümnendi eestikeelsest teaduskirjandusest, ilmestades 7.–8. oktoobril Tallinna Ülikoolis peetavat rahvusvahelist mitmeteaduslikku konverentsi „Rahvuskeeled teaduses ja kõrghariduses“.
Kui sajand tagasi alustasid eestikeelne Tartu Ülikool, nüüdse Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia eelkäijad, ei olnud kahtlustki, et kõrgharidust peab Eestis saama eesti keeles. Omakeelne teadus ja kõrgharidus tugevdab keele ja ühiskonna elujõudu.
Rahvusvahelisus on ikka olnud teaduses oluline, ent see ei tähenda ükskeelsust: ei jäänud ladina keel ainsaks teadustööde keeleks, ei ole tänapäevalgi otstarbekas taotleda ainuvaldavat ingliskeelsust. Rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, ent iga rahvas vajab oma kultuuri ja hariduse ning kogu ühiskonna arenguks emakeelset teadust. Vaja on küll vallata võõrkeeli, ometi unustamata eesti keelt, mis on iga eestlase enesetaju alus ja rahvusetaju tuum.
Eesti teadusasutused ja kõrgkoolid on ainus koht maailmas, kus arendada eesti teaduskeelt, milles õpetlane saab täpselt, selgelt ja paindlikult uurimistulemusi esitada. Keel ja mõtlemine on tihedalt seotud. Nagu nentis Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna aastal 2018 pälvinud Marju Lepajõe: „Peamine probleem on, et ei tehta vahet, mis on tunnetuskeel ja mis suhtluskeel. Humanitaarteadustes peab inimene jõudma võimalikult suure täpsuse ja vabaduseni abstraktses keeles, seoste sõnastamises. Mõtteprotsessi kirjapanek on teaduse osa. Sellest sihist taanduda ei saa, sest see on asja mõte. Selle sihini jõudmine annab taustsüsteemi keelekasutuse kõigile teistele valdkondadele. Tunnetuskeel lähtub kõige sügavamal moel emakeelest, mille nüansse tajutakse kõige täpsemalt. Sellist täpsust saab õppida tekstidest, aga peab nägema ka inimest, kes tõesti mõistab kõneleda. Selle jaoks on ülikool ja õppejõud. Oma keele tundmaõppimine on olnud alati kõige sügavamaid loomeallikaid. Tunnetuskeele vahetamisel on väga rasked tagajärjed.“
Mõttetöö selge väljendus on oluline igas teadusharus. Sõna-sõnaline tõlge ja toorlaenud ei suuda anda selgelt edasi ühes keeles avalduvat loomupärast tunnetust mistahes teises keeles. Täppis-eestikeelsus kõrghariduses ja teaduses tagab eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise läbi aegade, edendades ja avardades ühtlasi üleilmset teadusmõtet ning tuues kasu Eesti ühiskonnale nii teadmusloome kui ka kõigi haridusastmete kaudu.
Raamatunäitused teadusraamatukogu 3. korruse lugemissaalis ning õpikeskuses on avatud kuni 30. oktoobrini. Näitusel eksponeeritud teavikud pärinevad raamatukogu põhikogust ning enamusi neist saavad huvilised ka peale näituse lõppu endale lugemiseks laenutada.
Näituse idee ja tutvustus: Peep Nemvalts, TLÜ teaduskeelekeskus. Koostajad ja kujundajad: Jaana Tõnisson (TLÜ AR), Piret Jõesaar (TLÜ AR).