Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu galeriis avaneb 2. septembril teadmistepäeva tuules näitus „21. sajandi Eesti aabits“.

Näitusel on eksponeeritud üle neljakümne meie sajandi aabitsa Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumist (EPAM) kogudest. Näitus tõendab, et 21. sajandil on aabits veniv mõiste, see mahutab enda alla mitmekesisust ja mõtlemiskohti. Selgub nimelt, et 21. sajandi Eesti aabits on mitme uksega tuba, milles käivad sisse-välja erinevad vajadused, ootused, kunstilised ja pedagoogilised nägemused.

Näituse kuraator Triinu Rannula, EPAM-i haridusloo spetsialist, on rahva ette toonud valiku, mis toob esile aabitsate tüübid. Kõige selgepiirilisem nägemus aabitsast tuleb ootuspäraselt omistada Haridus- ja Teadusministeeriumile. Selle retsenseerimisel on valminud meie sajandil üle tosina universaalaabitsa, mille toel peaks saama tarkust taga nõuda ja riikliku õppekava täitmist kontrollida ühtemoodi igas Eestimaa nurgas.

Universaalaabitsate kõrval moodustavad selles eraldi peatüki murdekeelsed aabitsad, koduloolisest pärimusest kokkupandud aabitsad ning nn autoriaabitsad, andekate loojate hullamised keelekõladega, algriimistatud kalambuuridega. Neil pole haridusministeeriumi kooskõlastust, puudub ka ambitsioon kõnetada kogu Eestit, küll aga kodukanti. Murdekeelsed ja koduloolised aabitsad õpetavad tähti lokaalse koloriidi toel, võtavadki ette klassiaknast paistvad põllud ja teeotsad, järved, sekka ka mõni autobaas või muu inimtekkeline maamärk ning istutavad noore lugeja sellesse kodumaastikku, sellesse „murdekeeles kõneldud maastikku“, mis algab, laiub, kummub ja lõppebki keeles. Autoriaabitsad seevastu pürivad aga taas kogu Eesti lugejaskonna ette. Ja on ka põhjust, pürgijateks on absoluutsed rahvuslikud superstaarid-sõnameistrid, teiste seas Peeter Volkonski, Piret Raud, Contra, Jürgen Rooste – ilu- ja õppekirjanduse piiril tantsisklevad komödiandid.

Näitus jääb avatuks 11. oktoobrini.
Kontakt: Triinu Rannula, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum, tel: 6653462