21. oktoobrist alates on raamatukogunduse aasta tuules Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus valiknäitus vanaraamatutest, mis on selle fondides säilinud Eesti vanimast avalikust raamatukogust, Tallinna Oleviste kiriku raamatukogust. 17. sajandi allikas viitab aastale 1552: „ … Tallinna (Oleviste –toim) raamatukogust 1552. aastast saadik järele jäänud ja nüüd veel Oleviste kirikus alles …“ Allikaks on 1658. aastal tagantjärele loodud inventarinimekiri, mis loodi Niguliste kirikuraamatukogu liitmisel Oleviste omaga. Kahe kirikuraamatukogu roll oli sama, olla Martin Lutheri soovituste vaimus üles ehitatud teadusraamatukogu tolle aja haritlastele. Ehkki mõlema liitunud raamatukogu selgrooks jäi usulise sisuga kirjandus, näitab nimestik, et oma aja krestomaatiliste teostega olid esindatud ka meditsiiin, maateadused, õigusteadus, ajalugu, põllumajandus, riigiteadused, musikoloogia, poeesia ja uusaegne filosoofia, aga ka keskaegsema probleemiseadega skolastika ja alkeemia.
Näitusel saab vastuse küsimusele mida lugesid Liivi sõja aegu Rootsi võimu alla läinud Eestimaa provintsis kohalikud õpetlased, milline oli Põhja-Eestis akadeemiline atmosfäär enne Tartu Ülikooli asutamist 1632. aastal. Selgub, et tollane sõda Rootsi, Venemaa ja Poola vahel Eesti raamatuloole ülemäära kahjustavalt ei mõjunud, vähemalt Põhja-Eestis ja protestantlikumale kirjandusele. Lääne-Euroopas õppinud Oleviste ja Niguliste kirikuõpetajad saabusid ametisse isikliku raamatukoguga ning Oleviste raamatukogu paisuski peamiselt nende annetuste ja päranduste toel. Tallinna kapituleerumine lahinguta Põhjasõjas säästis raamatukogugi suuremast hävingust ning selle tõttu on kõnealune näitus pidanud langetama raskeid valikuid, võtta oleks oluliselt rohkem kui vitriini mahub.
Saatuslikuks sai Oleviste kiriku raamatukogule pigem moderniseeruv aeg. Juba 18. sajandil sai selgeks, et kirikuõpetajate jt annetused ei suuda pidada sammu edasitõttava akadeemilise uurimistööga. 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikool aga mattis kirikute teadusraamatukogud lõplikult enda varju. Oleviste kiriku raamatukogu iseseisvuse lõpp saabus nii nagu selle alguski. Sündinud ja hoo sisse saanud Tallinna raamatukogu ja Niguliste raamatukogu inkorporeerimisest vastavalt 16. ja 17. sajandil, liideti see nüüd ise 1831. aastal Eestimaa Üldise Avaliku Raamatukoguga. Järgnesid uued üleandmised ja hajutamised teistesse raamatukogudesse kuni 1968. aastal leidis Oleviste kiriku raamatukogu koha Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu (praegu Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu) baltikaosakonnas.
Näitus jääb avatuks kuni 18. detsembrini.
Näitus on üleval kolmanda korruse lugemissaalis, Baltika lugemissaalis ja muuseumitoas.
Lähem info kuraatorituuride kohta:
Kaja Tiisel kaja.tiisel@tlulib.ee, Johannes Saar johannes.saar@tlulib.ee