Sissejuhatus viitamisse
Definitsioon
Viitamiseks nimetatakse teiste autorite varasematele töödele osutamist. Kõikidele töös väljatoodud seisukohtadele ja andmetele, mille aluseks on kirjalikud allikad, tuleb tingimata viidata. Viitamine on laialt levinud ja nõutud igasuguses akadeemilise kirjutamise kontekstis, olgu selleks siis teadustööd, üliõpilastööd, referaadid, artiklid jms.
Viitamine koosneb tekstisisestest viidetest ja töö lõpus esitatud kasutatud kirjanduse loetelust.
Lisaks viitamise üldpõhimõtetele tuleb tööde kirjutamisel lähtuda instituudi või õppekava enda nõuetest ja kirjalike tööde koostamise juhenditest. Tallinna Ülikoolis on üliõpilastööde kirjalike tööde koostamise juhendid (mh nõuded viitamisele) eraldi välja toodud instituutide kodulehekülgedel.
Viitamise vajalikkus
Viitamine on oluline mitmel põhjusel, toome välja mõned olulisemad:
- Teiste töö tunnustamine – Allikatele viitamine tunnustab varasemate autorite tööd ja nende panust teaduse arengusse.
- Väidete ja argumentide toetamine – Viited pakuvad autori esitatud mõtetele tõenduspõhisust, kinnitades neid varasemalt leitud tööde tulemustega. Kvaliteetsetele allikatele tuginedes ja neile viidates tõstab autor oma töö usaldusväärsust.
- Informatsiooni kontrollimine ja reprodutseerimine – Allikatele viitamine võimaldab lugejal iseseisvalt tuvastada ja kontrollida töös esitatud väidete paikapidavust ja usaldusväärsust. Viitamine tõstab töö läbipaistvust ja võimaldab autoritel järgmiste tööde kirjutamisel kasutada selles töös esitatud andmeid.
- Plagiaadi vältimine – Teiste mõtete esitamine enda omana, samuti ebapiisav viitamine või viitamata jätmine on plagiaat ehk loomevargus, millel on akadeemilises kontekstis tõsised tagajärjed. Vt lähemalt 9 peatükk „Plagiaadi vältimine“.
- Töö konteksti asetamine – Viitamine võimaldab lugejal tutvuda teiste töös esitatud allikatega ja nende abil luua endale uuritavast valdkonnast selgem ja terviklikum pilt.
Viitamisstiilid
Enamlevinud viitamisstiilide ülevaade
Ühtse ja korrektse viitamise tagamiseks on kasutusele võetud mitmeid standardeid, mida kutsutakse viitamisstiilideks.
Enamikel TLÜ erialadel on kasutusel APA (American Psychological Association) viitamisstiil (hetkel APA 7. versioon), kuid erialati võivad viitamisnõuded erineda. Kõige täpsemad soovitused ja nõuded viitamiseks saad enda instituudi üliõpilastööde koostamise juhendist.
Käesolev õppematerjal kasutab tekstis esinevate näidete puhul läbivalt APA7 viitamisstiili.
Toome siinkohal mõned näited populaarsematest stiilidest:
APA (American Psychological Association), hetkel APA7
- Levinud sotsiaalteadustes, muuhulgas psühholoogias, sotsioloogias ja hariduses
- Vorminguna kasutab tekstisiseselt autor-aasta formaati ja töö lõpus on esitatud kasutatud kirjanduse loetelu
Näide tekstisisesest viitest:
(Segerby & Aspelin, 2023).
Näide viitest kasutatud kirjanduse loetelus:
Segerby, C., & Aspelin, J. (2023). How is Teachers’ Relational Competence Manifested in Online Higher Education Contexts? International Educational Research, 6(2), 35–45. https://doi.org/10.30560/ier.v6n2p35
Autorid tuuakse tekstisiseses viites välja alati samas järjekorras nagu neid algse teadustöö autoritena on mainitud, nimesid tähestiku järjekorda või muul moel organiseerida ei ole lubatud.
MLA (Modern Language Association)
- Peamiselt kasutusel humanitaarteadustes, nt kirjandus, keeled ja kultuur.
- Vorminguna kasutatakse tekstisiseselt autor-lehekülg formaati ja töö lõpus on esitatud kasutatud kirjanduse loetelu
Näide tekstisisesest viitest:
(Segerby ja Aspelin, 36).
Näide viitest kasutatud kirjanduse loetelus:
Segerby, Cecilia, and Jonas Aspelin. “How Is Teachers’ Relational Competence Manifested in Online Higher Education Contexts?” International Educational Research, vol. 6, no. 2, June 2023, pp. 35–45. EBSCOhost, https://doi.org/10.30560/ier.v6n2p35
IEEE (Institute of Electrical and Electronics Engineers)
- Kasutatakse enamasti inseneri- ja arvutiteadustes
- Vorminguna kasutatakse nurksulgudes numbrit teksti sees ja kasutatud kirjanduse loetelu töö lõpus
Näide tekstisisesest viitest:
Mitmed hiljutised uurimused [1] on näidanud, et…
Näide viitest kasutatud kirjanduse loetelus:
[1] I.A. Glover and P.M. Grant, Digital Communications, 3rd ed. Harlow: Prentice Hall, 2009.
Viidete komponendid
Üldist
Viitamisel tuuakse üldjuhul välja allika autor(id), pealkiri, kirjastamise kuupäev, kirjastaja, leheküljenumbrid ja DOI (vt ka peatükki “Erinevatele allikatele viitamine”).
Enamik teadusandmebaasidest pakub artiklite jms teadustööde kirjete juures ka korrektse viite kopeerimise võimalust kasutajale sobivas viitamisstiilis.
NB! Siin ja edaspidi toodud näited on vormistatud APA7 viitamisstiilis.
Autor(id)
Autorid tuuakse viites välja esimesena ja sellises järjekorras, nagu need esitati, autorite järjekorra muutmine ei ole lubatud:
Edwards, A. A., Steacy, L. M., Siegelman, N., Rigobon, V. M., Kearns, D. M., Rueckl, J. G., & Compton, D. L. (2022). Unpacking the unique relationship between set for variability and word reading development: Examining word- and child-level predictors of performance. Journal of Educational Psychology, 114(6), 1242–1256. https://doi.org/10.1037/edu0000696
Teksti sees viidatakse sellele allikale nii (autor, aasta formaadis):
Varasemad uurimustööd on näidanud (Edwards et al., 2022), et …
Või nii (jutustavas formaadis):
Edwards et al. (2022) leidsid, et…
Olenevalt autorite arvust või tüübist on tekstisisene viitamine erinev:
Autorite arv | Sulge kasutades (autor/aasta) | Jutustavas kõneviisis |
Üks autor | (Edwards, 2022) | Edwards (2022) |
Kaks autorit | (Edwards & Steacy, 2022) | Edwards ja Steacy (2022) |
Kolm või enam autorit | (Edwards et al., 2022) | Edwards et al. (2022) |
Autor on grupp või organisatsioon | (Apple, 2020) | Apple (2020) |
Organisatsiooni lühendi kasutamine Esmane viitamine Järgnevad viitamised | (Maksu- ja Tolliamet [MTA], 2020) (MTA, 2020) | Maksu- ja Tolliamet (MTA, 2020) MTA (2020) |
Pealkiri
Edwards, A. A., Steacy, L. M., Siegelman, N., Rigobon, V. M., Kearns, D. M., Rueckl, J. G., & Compton, D. L. (2022). Unpacking the unique relationship between set for variability and word reading development: Examining word- and child-level predictors of performance. Journal of Educational Psychology, 114(6), 1242–1256. https://doi.org/10.1037/edu0000696
Kirjastamise aasta
Edwards, A. A., Steacy, L. M., Siegelman, N., Rigobon, V. M., Kearns, D. M., Rueckl, J. G., & Compton, D. L. (2022). Unpacking the unique relationship between set for variability and word reading development: Examining word- and child-level predictors of performance. Journal of Educational Psychology, 114(6), 1242–1256. https://doi.org/10.1037/edu0000696
Kirjastaja või allikas
Edwards, A. A., Steacy, L. M., Siegelman, N., Rigobon, V. M., Kearns, D. M., Rueckl, J. G., & Compton, D. L. (2022). Unpacking the unique relationship between set for variability and word reading development: Examining word- and child-level predictors of performance. Journal of Educational Psychology, 114(6), 1242–1256. https://doi.org/10.1037/edu0000696
Leheküljenumbrid
Edwards, A. A., Steacy, L. M., Siegelman, N., Rigobon, V. M., Kearns, D. M., Rueckl, J. G., & Compton, D. L. (2022). Unpacking the unique relationship between set for variability and word reading development: Examining word- and child-level predictors of performance. Journal of Educational Psychology, 114(6), 1242–1256. https://doi.org/10.1037/edu0000696
DOI
Edwards, A. A., Steacy, L. M., Siegelman, N., Rigobon, V. M., Kearns, D. M., Rueckl, J. G., & Compton, D. L. (2022). Unpacking the unique relationship between set for variability and word reading development: Examining word- and child-level predictors of performance. Journal of Educational Psychology, 114(6), 1242–1256. https://doi.org/10.1037/edu0000696
DOI (Digital Object Identifier) on identifikaator, mida kasutatakse erinevate objektide (nt teadusartiklid, raamatud, aga ka andmed, füüsilised objektid jne) identifitseerimiseks. APA7 viitamisstiilis kuvatakse DOI veebiaadressina (https:// vormingus).
Juhul kui objektile pole DOI-d väljastatud (nt uudisteartikkel, sotsiaalmeedia postitus, aga ka mõned teadusartiklid, raamatud jne), lisatakse viitesse allika URL (kui on olemas).
Tekstisisene viitamine
Tekstisiseste viidete vajalikkus
Tekstisisesed viited seovad töös kasutatud teiste autorite mõtted töö lõpus välja toodud kasutatud kirjanduse loeteluga.
Kui viitame töö lõpus allikale, aga teksti sees mitte, siis tekib lugejal paratamatult segadus selle suhtes, kus täpsemalt tekstis teiste autorite mõtteid ja seisukohti on kajastatud ning puudub võimalus hinnata, kas esitatud seisukoht on töö autori enda või teiste autorite varasemate tööde panus.
Tekstisiseste viidete vormistamine
Kui töö lõpus kasutatud kirjanduse loetelus on toodud näiteks järgmine viide:
Paulsrud, D. (2024). Resolving dilemmas: Swedish special educators and subject teachers’ perspectives on their enactment of inclusive education. Journal of Education Policy, 39(2), 303–320. https://doi-org.ezproxy.tlu.ee/10.1080/02680939.2023.2210102
siis APA7 viitamisstiili kasutades viitaksime sellele teksti sees nii (esitatud viide autorile koos töö avaldamise aastaga):
Varasemad uurimused on näidanud, et kaasavas hariduses tajuvad aineõpetajad mitmeid dilemmasid (Paulsrud, 2024).
või jutustavas vormis:
Paulsrud (2024) käsitleb aineõpetajate tajutud dilemmasid kaasavas hariduses.
APA7 viitamisstiili puhul võib tekstisisesel viitamisel kasutada nii (autor, aasta) vormingut kui ka jutustavas stiilis viitamist.
Refereerimine ja tsiteerimine
Refereerimist kasutatakse teiste autorite seisukohtade väljendamiseks oma töös. Refereerimisel sõnastatakse teise autori seisukoht, mõte, analüüs vms ümber originaaltöö seisukohaga sarnases mahus.
Ümbersõnastamine ei tohi olla lohakas või tehtud minimaalses ulatuses – refereerimisel peaks muutuma nii originaalteksti sõnastus kui ka lausestruktuur. Lubatud ei ole ainult mõne sõna muutmine või lausete kopeerimine. Võõrkeelse kirjanduse refereerimisel ei tohi kasutada lihtsalt otsetõlget. Refereeringuga käib alati kaasas ka tekstisisene viide originaalallikale.
Vaatame näidet.
Originaaltekst:
A concrete suggestion is to organize a structured in-service training in order to increase motivation among teacher educators. The mandatory in-service training should address concrete, effective, and successful subject-matter exemplifications presented by experienced teachers, preferably with professional skills in teaching and learning for higher education
Refereering:
On leitud, et õpetajate motivatsiooni suurendamiseks võiksid üheks abivahendiks olla struktureeritud koolitused, mis peaksid hõlmama kõrgharidusega koolitajate poolt antud elulisi ainevaldkonnaga seotud konkreetseid ja tõhusaid näiteid (Amhag et al, 2019).
(näites kasutatud Amhag, L., Hellström, L., & Stigmar, M. (2019). Teacher educators’ use of digital tools and needs for digital competence in higher education. Journal of Digital Learning in Teacher Education, 35(4), 203-220. https://doi.org/10.1080/21532974.2019.1646169)
Tsiteerimine on originaalteksti osa kasutamine oma töös muutmata kujul. Tsiteerimist peaks kasutama juhul, kus originaalautori mõtte ümbersõnastamisel võib tekkida probleeme, kus autor on mõnda mõtet väljendanud eriti elegantselt või tabavalt või muudel sarnastel juhtudel.
Tsiteerimisel kasutatakse alati originaalteksti kopeeritult ja muutmata kujul ning tsitaat peab alati olema kas jutumärkides (vähem kui 40 sõna) või eraldiseisva blokina (rohkem kui 40 sõna) ning sellele peab järgnema tekstisisene viide originaalallikale.
APA7 viitamisstiili kasutades viidatakse tsiteeringule kas tekstisiseselt (vähem kui 40 sõna):
Effective teams can be difficult to describe because “high performance along one domain does not translate to high performance along another” (Ervin et al., 2018, p. 470).
(NB! Tsitaat on jutumärkides muutmata kujul ning viide järgneb pärast jutumärkide sulgemist)
Või eraldiseisva blokina (üle 40 sõna):
Inner speech is a paradoxical phenomenon. It is an experience that is central to many people’s everyday lives, and yet it presents considerable challenges to any effort to study it scientifically. Nevertheless, a wide range of methodologies and approaches have combined to shed light on the subjective experience of inner speech and its cognitive and neural underpinnings. (Alderson-Day & Fernyhough, 2015, p. 957)
Blokina tsiteerimisel on tekst taandatud kujul, jutumärke ei kasutata ja reavahe on 2,0. NB! Viide järgneb pärast punkti.
Kasutatud kirjandusele viitamine
Kasutatud kirjandusele viitamise eesmärk
Iga töö (üliõpilastööd, teadusartiklid jne) lõpus peab olema välja toodud töös kasutatud allikate loetelu. See loetelu annab tunnistust teiste autorite panusest, võimaldab lugejal tutvuda teemakohase kirjandusega ja aitab töö autoril vältida plagiaati.
Igal tekstisisesel viitel peab vastav seotud allikas olema välja toodud ka kasutatud kirjanduse loetelus.
Kasutatud kirjanduse vormistamine
APA7 viitamisstiilis esitatakse kasutatud kirjandus algusega uuel lehel, reavahega 2,0 ning alfabeetilises järjekorras (perekonnanimede järgi). Iga allikas on eraldi real ning ridu ei nummerdata.
NB! Autorite järjekorda konkreetses allikaviites muuta ei tohi.
Erinevatele allikatele viitamine
Üldist
Sõltuvalt töö iseloomust ja eesmärkidest ei piisa sageli sellest, et töös kasutatakse allikatena ainult raamatuid või artikleid. Esitame mõned näited eri tüüpi allikatele viitamise kohta (näidetes kasutatakse APA7 viitamisstiili):
Raamat
https://apastyle.apa.org/instructional-aids/reference-guide.pdf
Teadusartikkel
https://apastyle.apa.org/instructional-aids/reference-guide.pdf
Peatükk toimetatud raamatus
https://apastyle.apa.org/instructional-aids/reference-guide.pdf
Ajaleheartikkel
Carey, B. (22. märts 2019). Can we get better at forgetting? The New York Times. https://www.nytimes.com/2019/03/22/health/memory-forgetting-psychology.html
Harlan, C. (2. aprill 2013). North Korea vows to restart shuttered nuclear reactor that can make bomb-grade plutonium. The Washington Post, A1, A4.
Stobbe, M. (8. jaanuar 2020). Cancer death rate in U.S. sees largest one-year drop ever. Chicago Tribune.
Video
Asian Boss. (5. juuni 2020). World’s leading vaccine expert fact-checks COVID-19 vaccine conspiracy: Stay curious #22 [Video]. YouTube. https://www.youtube.com/watch?v=WQdLDMLrYIA
Harvard University. (28. august 2019). Soft robotic gripper for jellyfish [Video]. YouTube. https://www.youtube.com/watch?v=guRoWTYfxMs
Organisatsioon
Teksti sees:
American Psychological Association (APA, 2017) andis nõuandeid opioidiepideemiast väljumiseks.
Esmakordsel mainimisel grupi või organisatsiooni täispikk nimetus, edaspidisel mainimisel võib teksti sees kasutada lühendit.
Kasutatud kirjanduse loetelus:
American Psychological Association. (1. jaanuar 2017). Understanding and overcoming opioid abuse. https://www.apa.org/topics/substance-use-abuse-addiction/opioid-abuse
Sotsiaalmeedia
Instagram:
Psychology Today [@psych_today]. (26. mai 2020). Mental health care is even more vital these days as people are cut off from usual sources of stress relief. [Lisatud link välisele allikale]. [Foto]. Instagram. https://www.instagram.com/p/CAqh5sTjP1c/
Twitter:
Farhadi, B. [@BBFarhadi]. (15. juuni 2020). I hate the phrase classroom management. The work is not managing; it’s fostering communities of care and mutual accountability. Twitter. https://twitter.com/BBFarhadi/status/1272713246240387075
Facebook vm sotsiaalmeedia:
Psychology Today (22. juuni 2020). Mental health problems become more common in midlife, and there may be some clear biological and psychological reasons why. [Lisatud pilt] [Lisatud link välisele allikale]. Facebook. https://www.facebook.com/pg/psychologytoday/posts/27564
(näited pärit https://research.wou.edu/c.php?g=1046948&p=7596981)