Teadusraamatukogu 1. korruse galeriis on kuni 30. aprillini avatud Eesti riigipeade näitus. Näitus pakub suurepärast võimalust süveneda Eesti riigi ja tema juhtide olulistesse hetkedesse ning mõista nende panust riigi arengusse.
Tänaseks on meil riigipäid kokku kakskümmend, kuid nad ei ole kõik kandnud tiitlit „president,“ vaid kas Ministrite Nõukogu esimees, peaminister, riigivanem, peaminister riigivanema ülesannetes või riigihoidja. Kõiki neid ameteid oli pidanud Riigikogu poolt 24. aprillil 1938 esimeseks presidendiks valitud Konstantin Päts. Kõige lühemat aega oli riigivanem Ado Birk – 3 päeva, – mille jooksul ta ei suutnud valitsust moodustada. Kõige pikemat aega oli riigipeaks Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis peaminister vabariigi presidendi ülesannetes Tõnis Kint – 19 aastat, 2 kuud ja 9 päeva. Konstantin Päts on riigitüüri juures oldud aja poolest alles kolmandal kohal Aleksander Warma järel, kes oli samuti valitsuse eksiilis peaminister vabariigi presidendi ülesannetes.
Nõukogude okupatsioonivõimude poolt hukati neli Eesti riigipead: Jaan Tõnisson, Friedrich Karl Akel, Jüri Jaakson ja Jaan Teemant. Vangistuses suri viis riigipead: Konstantin Päts, Ado Birk, Ants Piip, Juhan Kukk ja Kaarel Eenpalu. Enne vahistamist sooritas enesetapu Otto Strandman. Seega kümnest nõukogude okupatsiooni eelses riigipeast pääses eluga vaid August Rei ja temagi üle noatera. Tänaseni ei ole täpselt teada Jaan Tõnissoni ja Jaan Teemanti saatus pärast arreteerimist, samuti on teadmata kaheksa hukatud või vangilaagris surnud riigipea matmiskoht. Viis riigipead tegutsesid pagulastena väljaspool kodumaad. Alates 1990. aastast on kodumaale ümber maetud viis võõrsil surnud Eesti riigipead.
Esimest korda avati näitus „Eesti riigipead 1918–1992“ 2015. aasta veebruaris Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul Tallinnas Okupatsioonide muuseumis, jooksvalt on näitusele lisatud Lennart-Georg Meri, Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves, ning see on rännanud mööda Eestimaa koole, muuseume, raamatukogusid, arhiive, valla-, rahva- ja kultuurimaju, käinud vahepeal ära ka Soomes ja Lätis ning nüüd jõudnud TLÜ Akadeemilisse Raamatukokku. Igast riigipeast on näitusel elusuurune figuur, mille esiküljel portreefoto, samuti fotod tema elust ja tegevusest. Figuuri teisel küljel on lühielulugu eesti ja inglise keeles. Eelmist ja praegu ametis olevat presidenti veel näitusel ei eksponeerita. Boonusena on teadusraamatukogu oma kogudest välja otsinud ja eksponeerib näitusel just Konstantin Pätsi puudutavat kirjandust.
Näitus “Eesti riigipead 1918–1992” avati esmakordselt 2015. aasta veebruaris Tallinna Okupatsioonide muuseumis, tähistamaks Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Ajapikku on näitusele lisandunud Lennart Meri, Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves. Näitus on rännanud mööda Eestimaa koole, muuseume, raamatukogusid, arhiive, valla-, rahva- ja kultuurimaju ning on käinud ka Soomes ja Lätis. Nüüd on see jõudnud Tallinna Ülikooli Akadeemilisse Raamatukokku. Iga riigipead on näitusel esindatud elusuuruses figuuriga, mille esiküljel on portreefoto ja fotod tema elust ja tegevusest. Figuuri tagaküljel on lühike elulugu nii eesti kui ka inglise keeles. Näitusel ei ole eksponeeritud eelmist ega praegust presidenti. Boonusena on raamatukogu oma kogudest välja otsinud ja eksponeerib näitusel just Konstantin Pätsiga seotud kirjandust.
Näituse koostas Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak. Näituse koostamist toetasid EV Presidendi Kantselei, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, Rahvusarhiivi Filmiarhiiv, Eesti Päevaleht (Stockholm).
Näituse kujunduse ja graafilise disaini tegi Inga Heamägi.
Projekti rahastas Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).
Külastage näitust ja avastage Eesti riigipeade põnev ajalugu!