“A Curious Herbal” nime kandvat teost hakati Londonis välja andma 1737. aastal. Hiljem ilmus ulatuslikum «Herbarium Blackwellianum emendatum et auctum» ka aastail 1750-1773 Nürnbergis. Just see trükis on hoiul meie raamatukogus (kohaviit IX-1647).

Selle teose illustratsioonide lugu põimib üheks tervikuks seosed inimese ja looduse, mehe ja naise, kunsti ja kapitali ning Põhja ja Lõuna vahel globaalselt.

Elizabeth Blackwell (neiupõlvenimega Blachrie, 1707-1758) oli eduka Aberdeeni kaupmehe tütar. Joonistama hakkas ta juba lapsepõlves. Ta abiellus arsti ja majandusteadlane Alexander Blackwelliga (1700-1747) ning kolis temaga Londonisse. Avantüristliku vaimuga Alexander asutas Londonis kirjastuse, kuid ei saavutanud sellega edu ning sattus võlgade tõttu vanglasse. Just sel majanduslikult raskel perioodil otsustas Elisabeth proovida kätt botaanika-alaste teoste illustreerimisega. Elizabethi ülesandeks oli kujutada väga täpselt erinevaid taimi ja tema abikaasa lisas neile nende nimetused erinevates keeltes (ladina, kreeka, saksa jt).

Kuna Elisabethil puudusid süsteemsed teadmised botaanikast, palus ta abi Isaac Randilt (1674-1743), kes oli Chelsea Botaanikaaia (Chelsea Physic Garden) juhataja. See botaanikaaed tutvustas juba 18. sajandil eurooplastele suurt hulka eksootilisi taimi. Korraldati ka seemnete vahetust teiste botaanikaaedadega. Sellel tegevusel oli suur, võib isegi öelda globaalne mõju. On teada, et just siit jõudis Põhja-Ameerikasse esimene partii puuvillaseemneid, tänu millele tekkisid Georgia osariigis hiiglaslikud puuvillaistandused, andes omakorda tõuke orjakaubanduse arenguks.

Elisabeth joonistas põhiliselt Chelsea Botaanikaaia taimi. Lisaks illustratsioonidele tegi Elisabeth ise ka gravüüre, mida kasutati eelnimetatud väljaannetes.

“Curious Herbal” oli Inglismaal üks esimesi naiskunstniku joonistatud herbaariume. Elisabeth oli üks esimesi naisi oma kodumaal, kes teenis endale elatist botaaniliste illustratsioonidega ning see kunstiliik andis talle võimaluse saavutada majanduslik ja sotsiaalne iseseisvus. Tema eeskuju järgisid 18. ja 19. sajandil paljud teised naiskunstnikud.

«Kummaliste taimede» raamat osutus tõeliselt menukaks ja Elisabeth teenis sellega raha, et abikaasa võlad kinni maksta ning ta vangist vabastada.

Samas ei olnud see tema abikaasa ainuke ega ka viimane avantüür. 1742. aastal sõitis Alexander Rootsi, kus osutus segatuks vandenõusse, mis puudutas kuninga pärilusküsimusi, pärast seda süüdistati teda kuningavastases vandenõus ja mees hukati. Elisabethi viimaste eluaastate kohta on vähe teada.

“Herbarium Blackwellianum emendatum et auctum” koosneb kuuest erinevast osast, millest igaühes on ligi sada lehekülge detailseid botaanilisi illustratsioone (käsitsi koloreeritud vaskgravüürid). Raamatus on nii tavapäraseid Euroopas kasvavaid taimi kui ka eksootilisemaid taimeliike. Suurem osa neist on kasutusel meditsiinis või kulinaarias.

Huvitava seigana tasub märkida, et teoses “Herbarium Blackwellianum emendatum et auctum” leidub ka korallide jooniseid (tol ajal arvati neid taimede hulka) ja teatud mõttes kurioosum, nn Baranets ehk Agnus scythicus. Selle taime viljaks peeti lambaid, kes olid taimega nabanööri kaudu ühendatud ja toitusid rohust, mis kasvas selle ümber. Legend sellest taimest oli elav ka veel keskajal ja see on ära toodud näiteks Adam Oleariuse ja Jan Struysi raamatutes Moskooviast.

Näituse kuraator Anton Küünal koostöös Olga Lepajeva ja Maria Derlõšiga. Raamatunäitus on üleval TLÜ AR Baltika lugemissaalis kuni 1. septembrini.