TLÜ Akadeemilise Raamatukogu õpikeskuses on üleval näitus Eesti majandusteadlase ja TLÜ emeriitprofessori Erik Tergi publikatsioonidest aastatel 2009–2022.
Näitus on õpikeskuses avatud 31. jaanuarini.
Vaadates professor Erik Tergi avaldiste loetelu keskendudes vaid käsitletud üksikteemade nimetustele võib see tunduda küllalt heterogeensena. Erinevalt tavalisest akadeemilisest traditsioonist, kus püütakse tavaliselt keskenduda mingile ühele kindlale teemale, seda aegapidi edasi arendades, on Erik Tergi avaldistes tegeldud väga erinevate, viimaste aastakümnete jooksul Eesti arengu jaoks olulisel kohal olnud küsimustega. Taolise kirjususe taga ilmneb siiski autorile omane püüd tegelda sotsiaalmajanduslike süsteemide arengumustritega, selle arengu põhiteguritega ja teha seda mitte ühe teadusdistsipliini raames, aga interdistsiplinaarselt. Tegeldakse eelkõige Eesti arenguga, aga ka temaga mingis mõttes võrreldavas seisus olevate maade arenguga, tehes seda laiemal globaalsel taustal. Osades avaldistes on rõhk arengumustrite geneesil, kuidas ja miks on nad selliseks kujunenud, teistes analüüsitakse juba edasisi võimalikke arengustsenaariumeid ja tegureid, mis soodustavad või takistavad mingi alternatiivse stsenaariumi vallandumist.
Enamiku professor Erik Tergi viimase tosina aasta avaldisi võib teatud tinglikkusega jaotada kuude gruppi:
# Arenguökonoomika valdkonda liigituvad analüüsid, kus võrreldakse erinevate riikide nn järeletõmbamistrajektoore enamarenenud ja jõukamatele maadele lähtudes I. Wallersteini poolt inspireeritud nn poolperfeeriamaade teoreetilisest käsitlusest ja seda edasi arendades. Püütakse leida erinevate maade moderniseerimis ja järelejõudmise strateegiates nii ühist kui erinevat ning määratleda taoliste strateegiate edukuse eeldusi. Majandusarengu võimalusi seostatakse ka sotsiaalsete, kultuuriliste jt eeldustega. Sellesse avaldiste gruppi kuuluvad näiteks:
Practicing Catching up: a Comparison of Development Models of East Asian and Central Eastern- European Countries. Avaldatud Peter Lang Verlag`i poolt välja antud raamatus East Asia and Eastern Europe in a globalized perspective, 2019.
Integration, Catching-up and Development Ceilings: The Usability and Explanatory Capability of the Semi-Periphery Term in the Central and Eastern European Countries’ Development Trajectories, avaldatud ajakirjas: East-West Studies, 2019.
Siia valdkonda saab teatud tinglikkusega liigitada ka kogumikus Eesti maailmas (Eesti Inimarengu Aruanne 2012/2013, eesti ja inglise keeles) avaldatud töö nimega Globaliseerumine ja poliitikamustrid (koos Silja Lassuri ja Marju Lauristiniga). Seal vaadeldakse Eesti arengut läbi globaliseerumise prisma ja analüüsitakse sotsioloogilise uuringu tulemusena välja selgitatud Eesti erinevate elualade eliitide suhtumist Eesti avanemisse, sellega kaasnevatesse positiivsetesse ja negatiivsetesse mõjudesse ja globaliseerumisega seoses aktualiseeruvatesse poliitikatesse.
# Eraldi grupi moodustavad tuleviku-uuringute ja tulevikuseire üldprobleeme ja metodoloogiat puudutavad avaldised. Siia kuuluvad teiste hulgas:
Opportunities for Combining Quantitative and Qualitative Approaches in Scenario Building, avaldatud Springeri kirjastuses ilmunud raamatus Recent Developments in Foresight Methodologies, 2013.
Miks ja kuidas leiutada tulevikku? Avaldatud kogumikus Mõõt ja meelevald, 2018. Ülevaates analüüsitakse rahvusvahelise Rooma Klubi poolt aastakümnete poolt avaldatud erinevates raportites kasutatud metodoloogilisi lähenemisi.
Kahes avaldises on Erik Terk püüdnud võrrelda ja üldistada Eesti kui terviku kohta koostatud arengustsenaariumide pakette näidates, millised võtmeteemad on eri aegadel ja eri stsenaariumides tõusnud esiplaanile, kuidas neid on tõlgendatud ja kuidas eri valdkondade tegurid on neis omavahel seostatud. Nendeks avaldisteks on:
Peatükk Tulevikustsenaariumid TLÜ autorite poolt koostatud raamatus Eesti poliitika ja valitsemine 1991–2011, avaldatud 2012.
Pikem ülevaade Muutuv maailm meie ümber. Väliskeskkonna käsitlusest Eesti arengustsenaariumides. Avaldatud Riigikogu Arenguseire Keskuse regulaarses väljaandes Pikksilm 2021/2022.
# Suure osa Erik Tergi viimase tosina aasta publikatsioonidest moodustavad konkreetsemate majandus- ja eluvaldkondade tulevikku puudutavad käsitlused ja stsenaariumid. Rida töid on Erik Tergi eestvedamisel koostatud transpordi ja logistika, sh rahvusvaheliste transpordisüsteemide ja rahvusvaheliste kaubavoogude võimaliku muutumise kohta.
Eesti transpordi- ja logistikasektori tulevik. Stsenaariumid aastani 2030. Avaldatud 2015. aastal.
Maritime Cargo Traffic in the Framework of Transforming Transport Corridors – Can Scenario-building Bring Clarity? (Koos A. Purjuga). Avaldatud 2016. aastal.
Rail Baltica trassikoridori koostalitlusvõime võimalused teiste logistikakanalitega, koos I. Saare, A. Keskpaiga ja T. Hundiga. Avaldatud 2019. aastal.
Lisaks transpordile-logistikasektorit puudutavatele töödele on avaldistes leida nii erinevate majandussektorite arengustsenaariumeid kui ka erinevate sotsiaal- ja kultuurivaldkondade tulevikuprobleeme ja valikute kirjeldusi (sh heaoluühiskondade dilemmad, hariduse tulevikku puudutavad käsitlused jm). Olulisematena neist võiks välja tuua:
Eesti biomajanduse arengustsenaariumid (koos E. Karo, M. Tiitsi, M. Mõtte jt), 2021.
Artikkel Futures of European welfare models and policies, koos kaasautoritega Eestist ja välismaalt. Avaldatud ajakirjas European Journal of Futures Research, No 4 (1) 2016.
Laulupeoprotsessi tulevik: alternatiivseid stsenaariume, koos M. Lauristini ja S. Weidebaumiga, 2014.
Siia gruppi võiks tinglikult paigutada ka nn kodanikupalga teemaga seostuvad artiklid ajalehes Sirp: Kodanikupalk – mis, miks või miks mitte? (koos J. Vallistuga) ja Kodanikupalk kui sotsiaalutoopia, 22. jaan. 2021.
# Rida avaldisi seostub linnade ja linnaregioonide arengut mõjutavate tegurite uurimisega ja neile arengustsenaariumide koostamisega. Vaatluse alla on võetud linnade suurpaneelrajoonide (ehk nn magamislinnade nagu Mustamäe ja Lasnamäe ümberkujundamise alternatiivid, keskaegsete ajalooliste linna-südamete (sh Tallinna vanalinn) kohandamine muutunud funktsioonidele, loomemajanduse (creative industries) arendamise tähtsus ja võimalikud fookused linnade arengus (sellealased artiklid koos K. Tafel-Viia ja S. Lassuriga), innovaatiliste arenguideede ja lahendite ülekande võimalused ühtedest linnadest teistesse sh eluslabori meetodi kasutamine selles (ühisartiklid M. Kriguli ja K.-L. Lepikuga).
Mitmetes töödes on linnade ja riigisiseste regioonide arengu ühe keskse tähtsusega mõõtmena vaadeldud nende seostumist rahvusvaheliste transpordi-koridoridega ja rahvusvaheliste infrastruktuuri moderniseerimise projektidega ning püütud prognoosida vaatluse all oleva linna/regiooni arengut, sõltuvalt sellest kui hästi või halvasti nad suudavad neid avanevaid võimalusi kasutada. Sellisteks publikatsioonideks on:
Twin-city in making: integration scenarios for Tallinn and Helsinki capital regions, 2012.
Rail Baltica käivitumise mõjud Pärnu(maa) erinevate arengustsenaariumide puhul, 2022.
# Geopoliitiliste ja geoökonoomiliste teemadega on Erik Terk tegelnud oma uuringutes juba alates 1990ndatest aastatest, fookuseks nii Eesti ja Baltikumi asukoht Euroopa ja Venemaa vahel, integratsioon Euroopa Liiduga kui integratsioonivõimalused Põhja-Euroopaga. Siia kuulub ka koos Läti ja Leedu kolleegidega läbiviidud töö Balti riikide integratsiooni süvendamise võimalustest erinevates geopoliitilistes/geoökonoomilistes kontekstides:
Eesti, Läti ja Leedu integratsiooni tulevik: kolm stsenaariumit (koos V. Spolitise ja R. Vilpiśauskasega), kogumikus Inimarengu Balti rajad: muutuste kaks aastakümmet (Eesti Inimarengu Aruanne 2010/2011) eesti ja inglise keeles, 2011.
Alates 2010ndate aastate teisest poolest on autori tähelepanu keskpunkti tõusnud tagasilöögid globaliseerumises ja selle asendumine tugevama geoökonoomilise ja geopoliitilise konkurentsiga suurriikide ja riikide blokkide vahel. Väga olulist tähendust selles kontekstis omab koostöö või konkurentsi domineerima jäämine lääneriikide ja Hiina vahel. Seda temaatikat peegeldavad avaldised:
Geoökonoomilised nihked ja muutuv mänguruum Eestile. Riigikogu Toimetised nr. 37, 2018.
Teisenev maailmamajandus: muutuvad jõuvahekorrad ja arengukontekstid. Pikksilm (Riigikogu Arenguseire Keskuse regulaarne väljaanne), 2019.
2021. a lõpul valminud töös Rail Baltica pikaajaliste kaubamahtude sõltuvus erinevatest geoökonoomilistest kontekstidest: stsenaariumide analüüs (koos I. Saare ja K. Tammega) on geopoliitiline/geoökonoomiline analüüs ühendatud rahvusvaheliste kaubatranspordivoogude stsenaariumide koostamisega.
# Eraldi grupina Erik Tergi avaldiste hulgas eristuvad ajaloolise rõhuasetusega tööd, mis puudutavad Eesti varajasi majandusreforme 1980ndate aastate lõpul ja 1990ndatel aastatel koos neile eelnenud majandus- ja juhtimisteadusliku mõtte kujunemisega ja järgnevate aastate majandusarengu mõtestamisega. Nende publikatsioonide hulgas on viimaseks 2022. aastal ilmunud raamat:
Omandireform Eestis: õig(l)us, majandus, inimene (koos J. Kivirähki, P. ja K. Järvelaiu, N. Kunitõni ja I. Saarega), kus käsitletakse mitte ainult 1990ndatel aastatel toimunud omandireformi koos selle plusside ja miinustega, vaid uuritakse ka avaliku arvamuse küsitluse teel elanikkonna praegusi hoiakuid selle toimunud reformi kohta ja võrreldakse neid reformi käivitamise aegsete hoiakutega.
# Väljaspoole eelkirjeldatud valdkondi jääb Erik Tergi raamat:
Mehed teisel pool malelauda. Paul Kerese konkurendid ja kolleegid (2019), mis hinnati selle aasta kõige väljapaistvamaks sporditeemaliseks raamatuks.