TLÜ AR õpikeskuses on alates 1. detsembrist kuni 31. jaanuarini üleval Juta Keevallikule pühendatud raamatunäitus.
Kunstiajaloolane Juta Keevallik on sündinud 31. juulil 1943 Tallinnas ja lõpetanud 1961. aastal Tallinna 10. keskkooli, praeguse Nõmme gümnaasiumi. Samal aastal asus ta tööle Tallinna riiklikus kunstimuuseumis, kõigepealt laborandina, seejärel teadurina ning 1969-1971 maaliosakonna juhatajana. Samal ajal alustas ta ajaloo ja kunstiajaloo õpinguid Tartu ülikooli kaugõppes, mille lõpetas 1970. aastal. Neil aastatel kujunes tema uurimistöö peateemaks Lääne-Euroopa, eriti Madalmaade maalikunst, mille tulemusel valmisid kunstimuuseumi kogusid tutvustavad väljaanded “XVII sajandi hollandi ja flaami kunsti kogu kataloog” (1970) ja “Vanad meistrid” (1975) ning rida lühemaid uurimusi peamiselt portreemaalist.
1999-2007 töötas Juta Keevallik lektorina Tartu ülikoolis, pidades loenguid Lääne-Euroopa, Vene ja Eesti kunstist ning kunstiajaloo historiograafiast. Samasse perioodi jääb kolmeköitelise Eesti kunstikirjutuse allikapublikatsiooni koostamine ja toimetamine (koos Rein Looduse ja Lehti Viirojaga, 2002-2006). Loengukursusi oli ta juba varem pidanud ka Tallinna kunstiülikoolis, hiljem Eesti kunstiakadeemias. Tema tähelepanelikul ja innustaval juhendamisel on nii Tartus kui ka Tallinnas valminud hulk bakalaureuse- ja magistritöid.
1972-1999 töötas Juta Keevallik teaduste akadeemia ajaloo instituudi kunstiajaloo sektoris, esialgu nooremteadurina, hiljem teadurina, mõned aastad ka sektori juhataja kohusetäitjana. Uurimistöö kese kandus järjest enam kohalikule kunstiloole – kunstikogumisele, kunstikirjutusele ja kunstiõpetusele. Valmis arvukalt artikleid baltisaksa aadlisuguvõsade (Liphartid, Stackelbergid jt) kunstikogudest ning baltisaksa autorite (A. W. Hupel, K. Morgenstern, G. A. Hippius jt) kunstiteemalistest, peamiselt 19. sajandil ilmunud kirjatöödest. Aastatepikkuse töö võttis kokku monograafia “Kunstikogumine Eestis 19. sajandil. Kunstiteadus Eestis 19. sajandil” (1993), mille esimese osa põhjal oli ta kaitsnud 1992. aastal Tallinna kunstiülikoolis magistrikraadi. See oli esimene Eestis antud kunstiajaloo teaduskraad pärast teist maailmasõda.
Juta Keevalliku kunstiajaloolised uurimused põhinevad Lääne-Euroopa ja Eesti kunstiajaloo sügaval tundmisel ning suurel lugemusel, paistes silma faktirikkuse ja -täpsusega ning üldistusvõimega. Just seetõttu hinnatakse teda kõrgelt ka toimetajana, kelle valvsale pilgule ei jää märkamata ükski ülekäe tegemine. Ta on alates 2005. aastast ilmuva “Eesti kunsti ajaloo” toimetuskolleegiumi liige, tema enda koostatud ja toimetatud on selle neljas köide (2020), mis hõlmab aastaid 1840-1900.
Juta Keevallik on kahekordne Kristjan Raua preemia laureaat (1978 ja 2020). 2023. aastal nimetati ta Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu auliikmeks.
