3. aprillil esitleti Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus pidulikult bibliograafilist suurteost „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“. Kolmeköiteline väljaanne on osa ligi viiskümmend aastat kestnud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia programmi tööst, mis sai alguse juba 1978. aastal, sügaval Brežnevi-ajastul.
Programm sündis olukorras, kus eesti kultuuripärandi säilitamine ja teaduslik kirjeldamine tundus rahvusliku identiteedi seisukohalt eriti oluline. Selle eesmärk oli süstemaatiliselt kaardistada kogu Eestis ilmunud või Eestiga seotud trükisõna alates trükikunsti algusest. Nõukogude ajal oli eriti tähelepanuväärne otsus kaasata programmi ka Eesti alal ilmunud võõrkeelne kirjandus, mida senine ametlik ajalookäsitlus sageli ignoreeris või ideoloogilistel põhjustel maha vaikis. Seetõttu kujunes just võõrkeelse bibliograafia osa koostamine keeruliseks ja ajamahukaks ettevõtmiseks, mille tulemust on oodatud aastakümneid.
Nüüdseks on see ootus lõppenud. Bibliograafia „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ annab põhjaliku ülevaate Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud teostest ning Eestit käsitlevatest väljaannetest, mis on ilmunud väljaspool meie piire ajavahemikus 1494–1830. Teos ei hõlma venekeelseid trükiseid, mille bibliografeerimisega on tegeletud eraldi.
Kolm köidet, tuhanded kirjed
Bibliograafia esimene köide hõlmab ajavahemikku kuni 1710. aastani – aega, mil trükisõna jõudis Liivimaa kaudu Eestisse, ning mil esimesed siinsed trükikojad asutati Tartus, Tallinnas ja Narvas. Esindatud on autorid, kelle tööd leidsid tee Euroopa ülikoolidesse, aga ka trükised, mis käsitlevad Liivi sõda ja selle järgsündmusi.
Teine köide katab aastaid 1711–1830 – perioodi, mil Põhjasõja järel hakkas Eesti- ja Liivimaal vaikselt taastuma haridus- ja teaduselu. 18. sajandi teisel poolel elavnes trükitegevus, hakkasid ilmuma nädalalehed ja esimesed ajakirjad. Valgustusaja ideed jõudsid Eestisse Saksamaalt ümber asunud haritlaste kaudu, kes käsitlesid oma teostes siinset talurahvast, kohalikke olusid ning kritiseerisid aeg-ajalt ka pärisorjust. Sajandi lõpus taasavati Tartu Ülikool, mis tõi Eestisse hulga teadlasi, kelle tegevus pani aluse siinse teadusliku trükisõna uuele tõusule.
Kolmas köide sisaldab mahukaid ja mitmekesiseid registreid – isikunimede, pealkirjade, asutuste, teemade, keelte ja trükikohtade lõikes. Paljude autorite juures on ära toodud ka lühike elulookirjeldus koos viidetega. Kokku on teosesse koondatud enam kui 8400 kirjet, mis on peamiselt saksa, ladina, rootsi, prantsuse, poola, heebrea, kreeka, inglise, läti, tšehhi jt keeltes. Esindatud on trükised väga erinevatest žanritest: raamatud, brošüürid, noodivihikud, kalendrid, lehttrükised, atlased ja almanahhid.
Kultuurimälu fundamentaalne tugisammas
Teose koostasid bibliograafid Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo ja Aira Võsa, kelle mitmekümneaastane põhjalik töö väärib esiletõstmist kui silmapaistev panus Eesti kultuurilukku. Väljaanne ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Acta Universitatis Tallinnensis. Humaniora“. Teose väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium ning Rahvuskultuuri Fond.
Bibliograafia ei ole mõeldud ainult mäluasutuste töötajatele või teadlastele – kuigi see on kahtlemata hindamatu tööriist uurimistegevuses –, vaid pakub rikkalikku ainest igaühele, kes tunneb huvi Eesti kultuuripärandi, ajaloo ja varauusaegse Euroopa vaimuelu vastu.
Tõlkija ja estofiil Cornelius Hasselblatt on iseloomustanud teost kui rännakut läbi Eestimaa ajaloo, kus leidub unustusse vajunud teoseid, üllatavaid kultuurilisi ristsõlmi ja seni märkamata jäänud pärleid. Tema sõnul:
„Mis võiks Eesti põimitud kultuurilugu paremini iseloomustada ja näitlikustada kui siin trükitud ja selle maalapi kohta mujal valminud väljaannete ülesloetlemine? Bibliograafias esitatud trükised ei sisalda siiski ainult Eesti kultuuriloo vaatevinklist huvitavat ja vajalikku teavet, vaid nad moodustavad osa Euroopa vaimu- ja kultuuriajaloost. Sellepärast on see teos mitme eriala abivahendiks ja kuulub igasse endast lugu pidavasse teaduslikku raamatukokku.“
Tegemist on harvaesinevalt mahuka ja sisuka teadusliku väljaandega – selliseid teoseid ilmub võib-olla kord sajandis.
Tänu kõigile, kes aitasid selle teose sünnile kaasa ja olid meiega selle märgilise sündmuse jagamisel. Siin väike valik hetki esitluspäevalt:
