Vanaraamatu keskuse muuseumituba
Muuseumituba asub teadusraamatukogu 1. korrusel fuajee lõpus. Muuseumituba mahutab kuni 20 inimest, ruumis on lauad ja esitlustehnika.
Muuseumitoas toimuvad vanaraamatuteemalised loengud, lisaks saab tellida meie spetsialistidelt temaatilisi loenguid, õpitubasid jms. Muuseumitoa külastamiseks palume eelnevalt registreerida telefonil 6659 451 (Kaja Tiisel).
Muuseumitoa seinu katavad ja kaunistavad riiulid, kuhu on paigutatud omaaegse Narva Suurgildi ja Narva linnavalitsuse kogudesse kuulunud raamatud. Otseselt meie raamatukogu ajalooga on seotud trükised, mis pärinevad Eestimaa Kirjanduse Ühingu Lugemisühingu ja Kunsti ja kirjanduse sektsiooni kogudest ning on siiani seisnud raamatukogu varukogus.
Lisaks riiulitel olevatele raamatutele on viide klaasvitriini paigutatud haruldased Eestis trükitud ja eestikeelsed väljaanded ning köitekunstipärlid nii siit- kui ka sealtpoolt piiri. Erivitriinid on pühendatud Tallinna Oleviste raamatukogust pärinevatele haruldustele ning inkunaablitele.
Mainzi psalter (Psalterium cum canticis, Psalm 58:15) on nii näitusel, kui ka Eestis vanim säilinud trükisefragment – 1457. aastal Mainzis Peter Schöfferi ja Johannes Fusti trükikojas pärgamendile trükitud inkunaabel, mille lehte on kasutatud Tartus 1649. aastal trükitud Johannes Gezeliuse Kreeka-Ladina leksikoni kaane kattematerjalina. Heinrich Stahli esimene neljaosaline kirikukäsiraamat(Hand- und Hausbuch) sai eeskujuks sajanditeks – selle lauluraamatu osa on esimene Eestis (Tallinnas) trükitud eestikeelne raamat (1637). Maakeelsetest esitrükistest väärib märkimist esimene tartukeelne Wastne Testament aastast 1686 ning 1715 ilmunud esimene tallinnakeelne Uus Testament, samuti esimene eestikeelne tervikpiibel aastast 1739, mis omas suurt mõju ühtse eesti kirjakeele kujunemisele ning eesti keele sõnavara arengule. Eesti vanima raamatu Wanradt-Koelli katekismuse (1535) fragmendid ja Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika (1637) on eksponeeritud faksiimiletrükkidena.
Muuseumitoa näituse koostasid ja kujundasid Heli Vahing, Kaja Tiisel ja Rene Haljasmäe. Kuudepikkuse väljapaneku loomise juures olid abiks Oleg Karoman, Ellen Allikas, Aino Merivald, Helve Peganova, Piret Suurküla ja Karin Tulve. Toetab Eesti Kultuurkapital.
